Kóbinese «ómirdiń mánisi nede?» degen sorawdı insanlar ózine hám basqalarǵa beredi. Bul hár birimizdi oylandıratuǵın áhmiyetli soraw.

Kópshilik bul sorawǵa muhabbattan juwap tabadı hám álbette, bul insan ómirindegi eń áhmiyetli tárepi. Negizinde, muhabbat – ómirge máni beretuǵın, onı ráńbereń hám bahalı etetuǵın kúshli dárek.

Muhabbat súyiklisine bolǵan múnásibetten baslap, jaqınlarǵa hám pútkil dúnyaǵa bolǵan muhabbattı óz ishine aladı.

Muhabbat – baxıt, ilham hám ósiwdiń kúshli dáregi. Súyip hám súyilip jasap atırǵan insan ózin tolıq hám baxıtlı sezedi.

Biraq, turmıstıń mánisin tek ǵana muhabbat penen sheklew oǵada ápiwayılastırılǵan hám sezimlerge súyenilgen pikir.

Muhabbat kúshli dvigatel bolsa da, ómirdiń mánisi bul – hár bir insan ushın individual bolǵan kóp táreplemeli túsinik.

Konclagerlerdiń qorqınıshlısın basınan ótkergen Viktor Frankl (psixoterapevt, ómirdiń mánisin izlep atırǵan insanlar ushın qollanılatuǵın belgili logoterapiya usılınıń tiykarın salıwshısı) óz logoterapiyasında ómirdiń mánisi aldınnan belgilenbegen, al insan tárepinen maqsetti izlew, bar ekenligin túsiniw hám juwapkershilikti qabıl etiw arqalı jaratıladı, dep atap ótken.

Onıń «insan «ne ushın» degen sorawǵa juwap tapsa, hár qanday «qanday»ǵa shıdap bere aladı»-degen pikiri jeke maqset hám mánini izlewdiń áhmiyetiniń qanshelli ekenligin kórsetedi.

Albert Kamyu bolsa óziniń absurdlıq filosofiyasında: ómir obyektiv mániden ayırıw bolsa da, biraq bul onı mánisiz etpeydi-deydi. Máni insan tárepinen dúnyanı jedel ańlaw, tańlaw erkinligin qabıl etiw hám bar bolıwdıń absurdlıǵı menen gúresiw procesinde jaratıladı.

Demek, muhabbat áhmiyetli, biraq birden-bir máni dáregi emes.

Ómirdiń mánisin izlew bul – ózin túsiniw, ózin júzege shıǵarıw hám dúnya menen óz-ara qatnasta bolıwdıń turaqlı procesi.

Bul processke tómendegilerdi kirgiziwimiz múmkin:

Ózin júzege shıǵarıw: óz imkaniyatın ashıw, talant hám qábiletlerdi júzege shıǵarıw.

Jámiyetke úles qosıw: basqa adamlar ushın paydalı zat jaratıw, mútájlerge járdem beriw.

Ruwxıy ósiw: Ómirden óz ornın álemde tabıw, dúnyadaǵı óz rolin túsiniw.

Bekkem qatnasıqlardı jaratıw: tek ǵana muhabbat qatnasıqları emes, al doslıq, shańaraqlıq hám kásiplik qatnasıqlar da.

Ózin hám dúnyanı qabıllaw: ózi hám qorshaǵan ortalıq penen únles jasaw.

Burınǵı súyiklisine qapa bolıw baxıtsızlıq belgisi. Oǵan, qosılaman. Biraq, ótmishti qoyıp jibere almaw psixologiyalıq travma yamasa er jetpegenliktiń nátiyjesi bolıwı da múmkin.

Keshiriwdi, qapashılıqlardı qoyıwdı hám unamsız sezimler menen qalıp ketpesten aldıńǵa umtılıwdı úyreniw de áhmiyetli.

Juwmaqlap aytqanda, ómirdiń mánisi bul – statik juwap emes, al dinamikalıq process bolıp, onı izlewimizdiń ózi ómirimizdi ózine tán etedi.

Muhabbat bul izleniwdiń áhmiyetli bólegi, biraq ómirdiń maqsetin hár kim ózi belgilewi kerek!

Qaraqalpaqstan xabar agentligi